Projektõpe

Meie lasteaias töötavad projektõppe meetodil kõik rühmad.

Projektõpe on üks paljudest õppimise viisidest. Projektõppes on võimalik omandada samu teadmisi ja oskusi kui tavapärases formaalõppes. Projektõppe eeliseks on, et lapsed saavad õpitut kasutada ning rakendada, lahendades probleeme ja näidates oma teadmisi. Teistega koos tegutsemine aitab arendada grupitööks vajalikke oskusi, mõtlemist ergutavad ülesanded toetavad aju arengut.

Projektõppes uurivad lapsed ühte teemat pikema aja vältel. Uurimisteema on valitud vähemalt osaliselt seetõttu, et lapsed on sellest huvitatud ning teema on laste jaoks tähenduslik ja nende elus nähtaval.  Õpetaja lõimib projekti tegevustesse õppekavas esitatud teadmiste ja oskuste saavutamist toetavaid ülesandeid Projekti planeerimine hõlmab tavaliselt ühte õppekäiku, asjatundja külastust või asjatundja küsitlemist. Asjatundja on keegi, kellel on uurimisteema kohta suured teadmised.

Õppekäikudest teevad lapsed märkmeid – joonistavad või kirjutavad. Lapsed teevad plaane, kuidas muuta mängukeskkonda või ehitada konstruktsioone, mis aitaksid neil õpitus selgusele jõuda. Õpetaja toetab lapsi probleemide lahendamisel probleeme struktureerides ja allikaid ning vahendeid pakkudes. Lapsed jäädvustavad õpitut, koostades projektiraamatuid, plakateid, seinavaatmikke, kunstitöid, graafikuid, diagramme, konstruktsioone, ajakirju jms.

Õpetaja kogub laste töid, jälgib lapsi tegevustes ja analüüsib nende tegevust ehk dokumenteerib. Õpetaja plaanib dokumenteerimist õppekava eesmärkidele toetudes, jälgides õppekavaga sätestatud oskuste ja teadmiste omandamist. Enamasti koostatakse laste õpitust väljapanek.

(Helm & Katz, 2016)